Molekulaarsed protsessid. Bioloogia II kursus gümnaasiumile. ÕPIK

Margus Vilbas

• Teaduslikku maailmapilti avavad tekstiosad.
• Selgelt eristuvad mõisteseletused.
• Huvitavad faktid loodusest.
• Kaunid visuaalid.
• Teemat kinnistavad kordamisküsimused.
• Küsimused klassiruumis arutlemiseks.

Autorist

Margus Vilbas, PhD.
Tere! Mina olen Margus, uhke abikaasa, isa, õpilane ja õpetaja. Näha oma laste üleskasvamist elujaatavas ja looduskeskkonda austavas ühiskonnas on minu jaoks suurim õnn ja privileeg. Ma armastan elu ja selle mitmekesisust, inimlikkust ja inimkonda. Olen avatud kõikidele suurustele, vormidele ja värvidele. Mulle meeldivad ootamatud rännakud, kauged galaktikad ja teatud plastikklotsid, millele astumine on põrgulikult valus. Olen tõeline kohvisõltlane, kuid ma ei ütle kunagi ära heast tassist teest. Mu jalg tatsub tihti raskeroki rütmis, esitagu seda kollektiiv Eestist, Lõuna-Aafrika Vabariigist või Mongooliast kasvõi bluegrass‘i instrumentidel! Ma kardan kõrgust, kuid minust oleks äärepealt saanud helikopteripiloot. Olen loodusesõber – veetsin viimased kümme aastat uurides ja kaitstes haruldasi ja ohustatud loomi. Täpsemalt uurisin putukaid, veel täpsemalt liblikaid… …kes õgivad sipelgaid (Doktorikraad (PhD), Tartu Ülikool – Zooloogia ja hüdrobioloogia). Olen lülijalgsetest tõeliselt lummatud – nii nende ilu ja elukäigu kui ka maitse pärast. Armastan troopilisi vihmametsi – elasin enam kui aasta väikeses hütikeses keset sügavat vihmametsa, kümneid kilomeetreid lähimast asundusest. Seal pidasin maha kesköise jõllitusvõistluse hiiglasliku jaaguariga, tõmbasin sabast maailma suurimat mürkmadu, magasin skorpionitega, kallistasin kaimanit ning sain „nõelravi“ maailma valusamini nõelavalt putukalt. Ükskord võtsin metsikus džunglijões mõnusat vanni elektriangerjatega. Mida oskan ma öelda… …ma hindan head seltskonda, kuid veel enam hindan ma seda, kuidas loodus meile inimeseks olemist õpetab. Minu jaoks on julgustav mõelda, et meie planeedi elurikkus, loodusressursid, ka meie endi tervis on kollektiivne pärand meie esivanemate poolt meie lastele ja lastelastele ning meil, olevikuinimestel, on kohustus seda pärandit kaitsta. Enne, kui seda reaalselt teha saame peame selleks mõistuslikult ja emotsionaalselt valmis olema. Kirgliku bioloogi ja looduskaitsjana usun, et ühiskonna teadlikkuse ja empaatiavõime kasvatamine läbi tugeva üldhariduse on keskse tähtsusega elukeskkonna (ja meie endi) pikaajalisel kaitsel ja säilitamisel. Meie jaoks eksistentiaalselt olulise loodusmaailma põhitõdede selgeks õppimine, veel enam, mõistmine, ongi käesoleva bioloogiaõpiku peamiseks eesmärgiks. See teos on kirjutatud armastusega elu vastu.